Mudilaskoori ( 1. – 4. kl. ) esinemine Kosel 11. mail.

 

  • Kogunemine ja proov on Kose Gümnaasiumi peamajas kell 10.30.
  • Laulmine suurel platsil kell 11.30.
  • Selga ilmale vastav riietus.
  • Peale laulmist on lapsed vabad, aga turvalisuse mõttes  palun tingimata tulla ütlema, et võtate lapse enda hoolde.
  • Palun kindlasti teatada, kui mingil põhjusel laps ei saa osaleda.

 

Toreda peo ootuses

õp. Tiina

 

8. juunil 2019. aastal tähistab Oru Põhikool vilistlaste ning endiste ja praeguste töötajate kokkutulekuga kohaliku hariduselu 380. aastapäeva

 

Kell 13.00 avatakse Oru mõis (endine Tuhala kool), kus on võimalik tutvuda väljapanekutega ning meenutada kooliaega.

Kell 15.00 avatakse registreerimislaud Oru külakeskuses.

Kell 15.30 toimub Oru Põhikoolis endiste töötajate kohtumine praeguste Oru Põhikooli töötajatega, teeme ekskursiooni koolimajas ning jagame meenutusi kohvilaua taga.

Kell 17.00 algab kontsert – aktus vilistlastele, töötajatele ja külalistele Oru külakeskuse saalis.

Kell 19.00 jätkub üritus vilistalsõhtuga, mille käigus on võimalus nn vabalava vormis etteasteteks ning nende nautimiseks. Töötab puhvet.

Palume kokkutulekule registreeruda elektroonilise registreerimisvormi kaudu või Facebookis.

Osalemistasu 10,00 eurot tasuda eelnevalt Kose Vallavalituse arveldusarvele nr EE872200001120132608 (kindlasti märkida osaleja nimi ja viide ORU PÕHIKOOLI AASTAPÄEV). Kohapeal saab tasuda ainult sularahas.

Kutsetega külalised ja endised Tuhala kooli / Oru Põhikooli töötajad osalemistasu ei maksa.

Kellel on toredaid fotojäädvustusi enda kooliajast ning soov neid teistega jagada, siis palume fotod saata või tuua kooli (kindlasti palume fotodele märkida omaniku nime ning info fotol jäädvustatud hetke kohta). Teeme koolis fotodest koopiad ning originaalid anname tagasi. Kasutame fotojäädvustusi stendide kujundamisel.

Täiendavat infot kokkutuleku kohta on võimalik saada telefonidel 6079 148 (direktor Aino Saava), 6079 136 (huvijuht Marika Mae, sekretär Reelika Lehtla) ning e-posti aadressil kool@orukool.edu.ee

 

Registreeri end kokkutulekule:

Oru Põhikooli 8. klassi õpilased Marcus, Marek, Henri olid edukad
Kesk-Harjumaa digioskuste võistlusel.

26 võistkonna hulgast saavutati tubli 8. koht.

PALJU ÕNNE!

Hoia end ja oma ratast!

Ilmad on muutunud kevadiseks ja jalgrattahooaeg on juba täies hoos. Seega on paras aeg meelde tuletada jalgrattaga ohutu liiklemise põhitõed. Kui jalgratast ei ole talve vältel kasutatud, tuleks see enne esimest kevadist sõitu üle vaadata ja veenduda, et ratas on tehniliselt korras – rehvid täis, kõik osad töökorras ja vajalik varustus küljes. Liiklusseaduse kohaselt peab jalgrattal olema töökorras pidur ja signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ning jalgratta vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal peavad lisaks põlema ees valge ja taga punane tuli. Nii valges kui pimedas võiks jalgrattur kanda  helkurvesti, helkurjopet või muud erksavärvilist riietust, et ennast sõidukijuhtidele võimalikult nähtavaks teha.

Kõige ohutum on jalgrattaga liigelda mööda kergliiklusteed. Kui see võimalus puudub, peab jalgrattur sõitma sõidutee parempoolse ääre lähedal. Lapsed peavad sõiduteel jalgrattaga sõitmiseks olema vähemalt 8-aastased. 10-aastaselt on lapsel võimalik saada jalgratturi juhiluba, mis annab õiguse juhtida jalgratast sõiduteel üksinda. Jalgratturi juhiluba nõutakse kuni 15-aastastelt jalgratturitelt. Vanusepiirang ja juhiloa nõue kehtib vaid sõiduteel sõitmisel. Need, kel jalgratturi juhiluba veel ei ole, võivad alati sõita kergliiklusteel, kõnniteel ja õuealal. Kõnniteel võib jalgrattaga sõita ka alla 13-aastane laps, samuti lapse kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Nii kõnniteel kui kergliiklusteel peab jalgrattur alati arvestama ka seal liiklevate jalakäijatega ning jalakäijate läheduses sõitma jalakäija kiirusega. Sõiduteed ületades võib ülekäigurajal sõita, kuid seejuures peab meeles pidama, et sõidukijuhil ei ole kohustust ülekäigurajal sõitvale jalgratturile teed anda. Kui jalgrattur ilmub ülekäigurajale suure kiirusega, ei pruugi sõidukijuhil selleks enam võimalustki olla. Seega on alati ohutum jalgrattalt maha tulla ja sõidutee ületada jalakäijana ratas käekõrval.

Jalgratturi varustuses on olulisim kiiver. Alla 16-aastastel on kohustus rattasõidu ajal kanda korralikult kinnitatud jalgrattakiivrit. Kiivri nõue kehtib ka jalgrattatoolis sõidutatava väikelapse suhtes. Kõikidele vanematele ratturitele on kiiver väga soovitatav, kuna rattasõidul võib ka kõige ettevaatlikuma sõidustiiliga ette tulla ootamatuid ohuolukordi ja kukkumisi. Lapsed ei oska sageli liikluses esinevaid ohtusid ette näha ja tahavad enda võimeid proovile panna või kaaslastele oma oskusi demonstreerida. Seetõttu on lastel kiivri kandmine ülioluline. Et kiiver kukkumise korral ka tegelikult pead kaitseks, peab see olema paras, terve, korralikult peas ja rihmadega kinnitatud. Lastel võib sageli näha, et kiiver on peas viltu või rihmad halvasti reguleeritud. Kui kiiver pole korralikult peas, ei ole kiivriga ka mugav olla ning laps ei taha seda kanda. Seetõttu peaksid lapsevanemad jälgima, et lastel kiivrid korralikult peas oleksid ja rihmad õige pikkusega. Lisaks võiks kiiver olla võimalikult erksavärviline, et enda nähtavust teistele liiklejatele suurendada. Kiivri puhul peab meeles pidama ka seda, et kukkumisel saadud löögi tagajärjel võivad kiivrisse tekkida mikropraod, mis vähendavad kiivri kaitsevõimet ning kuigi väliselt ei paista kiivril midagi viga olevat, ei paku see järgmisel kukkumisel enam piisavat kaitset. Seetõttu peaks kiivri, millega on korra millegi vastu kukutud, välja vahetama.

Jalgratturina tuleb hoolitseda ka selle eest, et jalgratas varguse objektiks ei satuks. Jalgratast avalikesse kohtadesse, näiteks kaupluste või elumajade ette jättes tuleb jalgratas kindlasti lukku panna. Jalgrattalukke on väga erineva hinna ja turvalisuse tasemega. Luku võiks valida vastavalt sellele, kui turvalises kohas jalgratast hoidma hakatakse ja kui hinnaline on jalgratas. Ära ei tohi unustada ka kodust hoiukohta, kus võib samuti vajalik olla jalgratast lukustada. Kõige enam pannakse jalgrattavarguseid toime trepikodadest ja väga sageli on need jalgrattad olnud lukustamata. Ka kortermaja keldris tasub jalgratas lukustada. Keldris on vargal aega rahulikult tegutseda ilma, et keegi teda näeks, seetõttu tasub keldris kasutada raskemat ja turvalisemat lukku. Tihti võib näha majade ees lukustamata vedelemas laste jalgrattaid. Neidki varastatakse, mistõttu võiks ka kõikidele väikestele jalgratastele lukud muretseda ning lapsed neid kasutama õpetada. Lisaks sellele, et lukk aitab ratta vargust ära hoida, tõstab rattaluku kasutamine ka lapse teadlikkust vargusohust ja enda vara kaitsmisest. Ükski rattalukk ei taga siiski sajaprotsendilist kaitset varguse eest ning ka siis, kui varguse toimepanija on kindlaks tehtud, ei pruugi omanik enam oma ratast tagasi saada. Seetõttu tasub hinnalisemad jalgrattad  kindlustada. Oluline on teada oma jalgratta raaminumbrit, ilma selleta on varastatud jalgratta leidmine väga keeruline. Hea võimalus on oma jalgratas tasuta registreerida rahvusvahelises Bike-ID registris. See suurendab tõenäosust, et varastatud jalgratta omanik saab oma kaherattalise tagasi ka juhul, kui jalgratas on Eestist välja viidud.

Turvalist liiklemist!

Kaisa Kajo

Ida-Harju Politseijaoskond

Anname teada, et 18. aprillil on käesoleva õppeperioodi viimane koolipäev. Maja on avatud kella 15-ni ja pikapäevarühma sel päeval ei toimu. Algab koolivaheaeg ning õpilastega kohtume taas 29. aprillil.