Hoia end ja oma ratast!
Ilmad on muutunud
kevadiseks ja jalgrattahooaeg on juba täies hoos. Seega on paras aeg meelde
tuletada jalgrattaga ohutu liiklemise põhitõed. Kui jalgratast ei ole talve
vältel kasutatud, tuleks see enne esimest kevadist sõitu üle vaadata ja
veenduda, et ratas on tehniliselt korras – rehvid täis, kõik osad töökorras ja
vajalik varustus küljes. Liiklusseaduse kohaselt peab jalgrattal olema töökorras
pidur ja signaalkell, ees valge ja taga punane helkur ning jalgratta vähemalt
ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimedal ajal peavad lisaks
põlema ees valge ja taga punane tuli. Nii valges kui pimedas võiks jalgrattur
kanda helkurvesti, helkurjopet või muud
erksavärvilist riietust, et ennast sõidukijuhtidele võimalikult nähtavaks teha.
Kõige ohutum on
jalgrattaga liigelda mööda kergliiklusteed. Kui see võimalus puudub, peab
jalgrattur sõitma sõidutee parempoolse ääre lähedal. Lapsed peavad sõiduteel
jalgrattaga sõitmiseks olema vähemalt 8-aastased. 10-aastaselt on lapsel
võimalik saada jalgratturi juhiluba, mis annab õiguse juhtida jalgratast
sõiduteel üksinda. Jalgratturi juhiluba nõutakse kuni 15-aastastelt
jalgratturitelt. Vanusepiirang ja juhiloa nõue kehtib vaid sõiduteel sõitmisel.
Need, kel jalgratturi juhiluba veel ei ole, võivad alati sõita kergliiklusteel,
kõnniteel ja õuealal. Kõnniteel võib jalgrattaga sõita ka alla 13-aastane laps,
samuti lapse kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur.
Nii kõnniteel kui kergliiklusteel peab jalgrattur alati arvestama ka seal
liiklevate jalakäijatega ning jalakäijate läheduses sõitma jalakäija kiirusega.
Sõiduteed ületades võib ülekäigurajal sõita, kuid seejuures peab meeles pidama,
et sõidukijuhil ei ole kohustust ülekäigurajal sõitvale jalgratturile teed
anda. Kui jalgrattur ilmub ülekäigurajale suure kiirusega, ei pruugi
sõidukijuhil selleks enam võimalustki olla. Seega on alati ohutum jalgrattalt
maha tulla ja sõidutee ületada jalakäijana ratas käekõrval.
Jalgratturi
varustuses on olulisim kiiver. Alla 16-aastastel on kohustus rattasõidu ajal kanda
korralikult kinnitatud jalgrattakiivrit. Kiivri nõue kehtib ka jalgrattatoolis
sõidutatava väikelapse suhtes. Kõikidele vanematele ratturitele on kiiver väga
soovitatav, kuna rattasõidul võib ka kõige ettevaatlikuma sõidustiiliga ette
tulla ootamatuid ohuolukordi ja kukkumisi. Lapsed ei oska sageli liikluses
esinevaid ohtusid ette näha ja tahavad enda võimeid proovile panna või
kaaslastele oma oskusi demonstreerida. Seetõttu on lastel kiivri kandmine
ülioluline. Et kiiver kukkumise korral ka tegelikult pead kaitseks, peab see
olema paras, terve, korralikult peas ja rihmadega kinnitatud. Lastel võib
sageli näha, et kiiver on peas viltu või rihmad halvasti reguleeritud. Kui
kiiver pole korralikult peas, ei ole kiivriga ka mugav olla ning laps ei taha seda
kanda. Seetõttu peaksid lapsevanemad jälgima, et lastel kiivrid korralikult
peas oleksid ja rihmad õige pikkusega. Lisaks võiks kiiver olla võimalikult
erksavärviline, et enda nähtavust teistele liiklejatele suurendada. Kiivri
puhul peab meeles pidama ka seda, et kukkumisel saadud löögi tagajärjel võivad
kiivrisse tekkida mikropraod, mis vähendavad kiivri kaitsevõimet ning kuigi
väliselt ei paista kiivril midagi viga olevat, ei paku see järgmisel kukkumisel
enam piisavat kaitset. Seetõttu peaks kiivri, millega on korra millegi vastu
kukutud, välja vahetama.
Jalgratturina tuleb
hoolitseda ka selle eest, et jalgratas varguse objektiks ei satuks. Jalgratast avalikesse
kohtadesse, näiteks kaupluste või elumajade ette jättes tuleb jalgratas
kindlasti lukku panna. Jalgrattalukke on väga erineva hinna ja turvalisuse
tasemega. Luku võiks valida vastavalt sellele, kui turvalises kohas jalgratast
hoidma hakatakse ja kui hinnaline on jalgratas. Ära ei tohi unustada ka kodust
hoiukohta, kus võib samuti vajalik olla jalgratast lukustada. Kõige enam pannakse
jalgrattavarguseid toime trepikodadest ja väga sageli on need jalgrattad olnud
lukustamata. Ka kortermaja keldris tasub jalgratas lukustada. Keldris on vargal
aega rahulikult tegutseda ilma, et keegi teda näeks, seetõttu tasub keldris
kasutada raskemat ja turvalisemat lukku. Tihti võib näha majade ees lukustamata
vedelemas laste jalgrattaid. Neidki varastatakse, mistõttu võiks ka kõikidele
väikestele jalgratastele lukud muretseda ning lapsed neid kasutama õpetada.
Lisaks sellele, et lukk aitab ratta vargust ära hoida, tõstab rattaluku
kasutamine ka lapse teadlikkust vargusohust ja enda vara kaitsmisest. Ükski rattalukk
ei taga siiski sajaprotsendilist kaitset varguse eest ning ka siis, kui varguse
toimepanija on kindlaks tehtud, ei pruugi omanik enam oma ratast tagasi saada. Seetõttu
tasub hinnalisemad jalgrattad kindlustada.
Oluline on teada oma jalgratta raaminumbrit, ilma selleta on varastatud
jalgratta leidmine väga keeruline. Hea võimalus on oma jalgratas tasuta
registreerida rahvusvahelises Bike-ID registris. See suurendab tõenäosust, et
varastatud jalgratta omanik saab oma kaherattalise tagasi ka juhul, kui jalgratas
on Eestist välja viidud.
Turvalist
liiklemist!
Kaisa Kajo
Ida-Harju
Politseijaoskond
