Mikko raport: Kuidas me Kenertiga korraldasime maailma kõige tähtsama saalihokiturniiri (vähemalt meie koolis).
Okei, nii...
See kõik algas üsna süütult – mina ja Kenert (oleme 8. klassist, muide väga asjalikud tüübid) mõtlesime, et teeks ühe väikse saalihokivõistluse loovtöö raames. No lihtsalt nii, muuseas. Väike värk.
Lõpuks kukkus välja nii, et me korraldasime Oru Põhikooli ajaloo KÕIGE suurema saalihokiturniiri. Jaa, täiesti ise! 😎
Mis toimus?
Kohale tulid kõik – 5. kuni 9. klass, iga klassist 7-liikmeline sega tiim. Jaa, poisid ja tüdrukud koos! Korralik tiimitöö.
Kõik osalejad said sel päeval tundidest priiks, mis tähendab, et... noh, see oli põhimõtteliselt paradiis. Mõni ütles isegi, et see oli parem kui suvevaheaeg. Okei, võib-olla ainult mina ütlesin.
Mängud? Oh jaa, neid jagus...
Kõik mängisid kõigiga (sportlikult, mitte niisama!), kokku sai 12 mängu, väravaid lendas võrku umbes 100 – ausalt, kohtunikul läks pastakas kuumaks neid kirja pannes. Vahepeal ei saanud isegi aru, kumb tiim üldse ründab – pall lihtsalt lendas ringi nagu marutõbine sääsk.
Tähtsad nimed ja numbrid
Parim väravalööja: Karmen 9. klassist. Ta lõi väravaid nagu automaat. Ausalt, tal võiks olla oma hokisaade.
1. koht: meie enda 8. klass (me ei toppinud end finaali, ausalt – me lihtsalt olime head).
2. koht: 6. klass – noored, vihased ja kiired.
3. koht: 9. klass – kogemusega tiim, kes ei tulnud nalja tegema (aga natuke ikka tegid).
Kõik said medalid, esikolmikule läksid karikad, mille võib koju kapi otsa panna ja külalistele uhkelt näidata.
Ja kuidas meil korraldamisega läks?
Noh... alguses oli väikseid tehnilisi viperusi. Näiteks ajakava tahtis hakata elama oma elu. Ühel hetkel tundus, et pausid kestavad kauem kui mängud, aga me tegime kiire nõupidamise (õigemini jooksu pealt karjusime) ja lõpuks läks kõik sujuvalt.
Õpetaja kiitis, direktor kiitis, meie kiitsime iseennast ka.
Kokkuvõttes...
...oli see lihtsalt üks täiega äge päev. Meie silmad küll õhtuks rippusid peas nagu keedumakaronid, aga tunne oli selline, et võiks kohe homme uuesti teha. Okei, võib-olla ülehomme. Või pärast vaheaega.
Igatahes – kui keegi mõtleb, et „ah, mis see ühe võistluse korraldamine ikka on" – siis tulge proovige ise. Aga ärge unustage... Kenert ja Mikko said sellega hakkama. Stiilselt.
– Mikko (tehniliselt ka turniiri meister ja MVP, aga see pole tähtis 😏)